Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA

ADA, Tartu Ülikooli digitaalarhiivi sisuks on peamiselt Tartu Ülikooli monograafiad, doktoritööd, üliõpilastööd, lõputööd, magistritööd, õppematerjalid, Tartu Ülikooli raamatukogus digiteeritud materjalid ning Tartu Ülikooli teadlaste isikuarhiivid. Digitaalarhiivis olevaid materjale hoitakse turvaliselt ja varustatakse püsilingiga. Teenuse haldamise ja arendamisega tegeleb Tartu Ülikooli raamatukogu.

Valdkonnad ADAs

Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.

disserid2
Doktoritööd al. 2004. MSc, PhD (ETD)
eope
E-õppe materjalid
raamatukogu2
Tartu Ülikooli raamatukogu
muuseum
Tartu Ülikooli muuseum
humanitar
Humanitaarteadused ja kunstid
reaal
Loodus- ja täppisteadused
medika
Meditsiiniteadused
sotsiaal
Sotsiaalteadused
emta2
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
teadusagentuur
Eesti Teadusagentuur ja teised asutused
ministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
kirjastus
Tartu Ülikooli kirjastus

Hiljutised sisestused

  • listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
  • listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Population dynamics and health in medieval Europe: an archaeogenomic perspective
    (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-02) Sasso, Stefania; Tambets, Kritsiina, juhendaja; Kivisild, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Väitekiri käsitleb keskaja rahvastikuprotsesse Belgias ja Eestis, kasutades vana DNA analüüsi, et rekonstrueerida populatsioonide kujunemist ja muutumist läbi aja. Töö lähtub arusaamast, et kesk­aeg ei olnud Euroopas ühtne periood, vaid selle areng erines piirkonniti. Esimeses osas uuritakse varakeskaegse Merovingide dünastia aegset rahvastikku tänapäeva Belgia aladel, Põhjamere rannikul asuva Koksijde matusekoha indiviidide näitel. Ilmnes, et populatsioon ei olnud geneetiliselt homogeenne, vaid koosnes kahest põhilisest päritolukomponendist: valdavast Inglismaa kesk­aegsete populatsioonidega ning väiksemast, varasemate gallia rühmadega seotud komponendist. Teises osas keskendutakse Belgia sisemaal asuvale keskaegsele Sint‑Truideni keskusele, mis kujunes kloostri ümber ja oli palverännakupaik. Aastatuhandeid kasutusel olnud matusepaiga indiviidide analüüs näitab elanikkonna kujunemislugu algsest heterogeensest populatsioonist geneetiliselt ühtseks ning tänapäeva piirkondlike populatsioonidega sarnaseks. Kolmandas osas uuritakse Eesti kesk­aega, mille algus seostub 13. sajandi Põhjala ristisõdadega ja kristluse levikuga. Vana DNA andmed näitavad, et kesk­aegsed Eesti linnad olid geneetiliselt mitmekesised, hõlmates nii kohalikke kui ka Kesk‑ ja Lääne-Euroopa päritolu inimesi, kes kuulusid erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, samas kui maapiirkonnad säilitasid valdavalt kohaliku geneetilise päritoluga elanikkonna. Lõpuks analüüsitakse uuritud indiviidide terviseseisundit inimese beetaherpesviiruste 6A ja 6B näitel, mis tuvastati esmakordselt muistsetes inimsäilmetes. See töö võimaldas näidata, et need viirused olid Euroopas levinud juba vähemalt rauaajast alates ning et piisavalt mahukate vana DNA andmestike abil on võimalik täpsustada patogeenide pikaajalist evolutsioonilugu.
  • listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    A biosemiotic theory of semiogenesis: building a testable hypothesis for normative self-regulation
    (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-02) Bacigalupi, James Augustus; Kull, Kalevi, juhendaja; Favareau, Donald Francis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    See dissertatsioon on ajendatud kesksest küsimusest: kuidas on elussüsteemides võimalik iidsete tähenduste loomine ja väärtuste genereerimine? Töös uuritakse kõige lihtsamaid protsesse, mis võimaldavad tähenduse moodustumist elussüsteemides ehk semiogeneesi. Näidatakse, mida on vaja lisada küberneetilisele iseregulatsiooni mudelile, et sünniksid semiootilised protsessid. Arendatud on tehnoloogilist skeemi ja selle testimise teooriat, millega empiiriliselt näidata, kuidas ja millistes tingimustes dünaamilises võrgustikus võivad resonantsi ja superpositsiooni kaudu ilmuda elementaarsed tähendus-struktuurid ja individuatsioon. Semiogeneesi mudel sobib kokku mitme erineva klassikalise tähendusloome mudeliga – Charles Peirce’i, Jakob von Uexkülli, Juri Lotmani ja Gilbert Simondoni mudeliga. Seega näidatakse, kuidas biosemiootiline mudel võimaldab neid teooriaid omavahel ühendada.
  • listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Võru kirikute ja koguduste laululehed ... etc.
    (Võru, 1871) Anonymous
  • listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Suurpalwuse kord
    (Wõrus : Song, 1910) Anonymous
  • listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Gottesdienstordnung zur Kirchhofsfeier in Werro
    (Dorpat : Mattiesen, 1876) Anonymous
  • listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Gottesdienstordnung zur Kirchhofsfeier in Werro
    (Dorpat : Mattiesen, 1872) Anonymous
  • listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Madalama ja kõrgema mõtlemistasandi küsimused kahes põhikooli 9. klassi inglise keele õpikus ning nende roll kriitilise mõtlemise arendamisel
    (Tartu Ülikool, 2026) Vaikla, Karmen; Saluveer, Evi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
  • listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    5. klassi õpilaste kuulamisoskuse toetamine eesti keele tundides ühe Tartu üleminekukoolis töötava õpetaja näitel
    (Tartu Ülikool, 2026) Tšaban, Kristiina; Kotškina, Viktoria; Silm, Gerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
  • listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,