Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA

ADA, Tartu Ülikooli digitaalarhiivi sisuks on peamiselt Tartu Ülikooli monograafiad, doktoritööd, üliõpilastööd, lõputööd, magistritööd, õppematerjalid, Tartu Ülikooli raamatukogus digiteeritud materjalid ning Tartu Ülikooli teadlaste isikuarhiivid. Digitaalarhiivis olevaid materjale hoitakse turvaliselt ja varustatakse püsilingiga. Teenuse haldamise ja arendamisega tegeleb Tartu Ülikooli raamatukogu.

Valdkonnad ADAs

Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.

Doktoritööd al. 2004. MSc, PhD (ETD)

E-õppe materjalid

Tartu Ülikooli raamatukogu

Tartu Ülikooli muuseum

Humanitaarteadused ja kunstid

Loodus- ja täppisteadused

Meditsiiniteadused

Sotsiaalteadused

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Eesti Teadusagentuur ja teised asutused

Haridus- ja Teadusministeerium

Tartu Ülikooli kirjastus

Hiljutised sisestused

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Missions-Feier in Werro den 13. Juli 1880
(Dorpat : Mattiesen, 1880) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tartu Ülikooli Raamatukogu konverentsid, seminarid, ettekandepäevad : kavad ja kutsed
(Tartu Ülikool, 1967) Tartu Ülikool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vastavushindamine metroloogias: Bayesi ja klassikalise statistika võrdlev käsitlus
(Tartu Ülikool, 2026) Liidemaa, Mari-Ann; Vaigu, Aigar, juhendaja; Möls, Märt, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on võrrelda klassikalist ja Bayesi lähenemist mõõtemääramatuse ning vastavushindamise kontekstis. Teoreetilises osas käsitletakse mõõtemääramatust, tõenäosustõlgendusi ning vastandatakse T OST-testi ja Bayesi järeljaotusel põhinevat hindamist. Praktilises osas analüüsiti Metroserdi näidisandmeid 500-grammise testvihi massivea kohta. Nii klassikaline kui ka Bayesi analüüs kinnitasid, et kuigi erinevus etalonist on statistiliselt oluline, jääb viga lubatud piiridesse ja viht vastab nõuetele. Simulatsiooni abil võrreldi meetodite käitumist A–B–B–A mõõtetsükli korral, mis näitas, et vaadeldud tingimustes on tulemuste erinevus Bayesi ja klassikalise lähenemise vahel äärmiselt väike. Väikese mõõtemüra ja piisavalt suure valimi tõttu domineerib Bayesi analüüsis tõepärafunktsioon ning eeljaotuse roll on väike.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ülegenoomsete uuringute metaanalüüs ja metaregressioon
(Tartu Ülikool, 2026) Lusmägi, Kaarel; Möls, Märt, juhendaja; Mägi, Reedik, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Metaanalüüsiks nimetatatakse analüüsimeetodit, kus sünteesitakse mitme erineva uuringu tulemused, mis käsitlevad ühesugust uurimisteemat. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli kasutada metaanalüüsi mudelit, et leida viie ülegenoomse assotsiatsiooniuuringu põhjal geenivariandid, millel on seos rasedusdiabeeti haigestumisega ning kirjeldada, kuidas nende geenivariantide mõju muutub populatsiooniti, kasutades neid uuringupopulatsioone iseloomustavaid tunnuseid. Töö esimeses osas antakse ülevaade vajalikest geneetika põhimõistetest ning tutvustatakse erinevaid statistilisi meetodeid ja teste, mida kasutatakse metaanalüüsi läbiviimisel. Teises osas viiakse läbi näiteandmestikul metaanalüüs ja metaregressioon ning võrreldakse erinevate metaanalüüsi mudelite headust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
La place et la conception des jeux dans les manuels de FLE au niveau A1-A2 adressés aux adolescents
(Tartu Ülikool, 2026) Tetsmann, Karl; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Romanistika osakond
Cette étude porte sur la place et la conception des jeux dans les manuels de FLE A1-A2 adressés aux adolescents. Les objectifs de ce mémoire sont, d’abord, de déterminer le pourcentage et la fréquence des jeux parmi d’autres activités dans 14 manuels pour savoir dans quelle mesure les jeux sont présents dans les manuels scolaires, puis, de découvrir quelle est la conception que les auteurs de ces manuels se font en comparant leurs jeux avec la définition opérationnelle du jeu qui se base sur les théories de Huizinga, Caillois, Henriot et Brougère ; et enfin, d’illustrer quels champs lexicaux et sujets grammaticaux sont travaillés à l’aide de ces jeux. Mots-clés: le français, les jeux, les manuels, les adolescents, le vocabulaire, la grammaire
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Soutenir un usage responsable et créatif de l’intelligence artificielle générative dans l’apprentissage du français au niveau débutant: une recherche-action dans un lycée estonien participant au programme TI-hüpe
(Tartu Ülikool, 2026) Sprivul-Dautancourt, Aija; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Romanistika osakond
Ce mémoire porte sur l’utilisation de l’intelligence artificielle générative dans l’apprentissage du français langue étrangère au lycée. L’étude a été menée sous forme de recherche-action auprès d’élèves estoniens de 10ᵉ classe, débutants en français. Elle s’appuie sur trois activités pédagogiques intégrant ChatGPT et Suno : la création d’une fiche de travail, la création d’une chanson et l’utilisation de ChatGPT comme outil d’entraînement. Les résultats montrent que ces activités peuvent aider les élèves à utiliser l’IA de manière plus consciente, notamment lorsqu’ils formulent, ajustent et évaluent leurs demandes. Le rôle de l’enseignant reste toutefois essentiel pour guider l’usage critique de ces outils. Mots-clés : intelligence artificielle générative, FLE, littératie en IA, autonomie de l’apprenant, recherche-action
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õpetajapoolse kiusamise avaldumise viisid ja mõju vaimsele tervisele ja õpimotivatsioonile õpilaste hinnangul
(Tartu Ülikool, 2026) Tuisk, Emma; Mill, Kristel; Koni, Ingrid, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
"Elu tuleb elada lõpuni!" : etnograafiline osalusvaatlus koduhospiitsi õe rollist ja kogemusest hospiitsravi otsuste kujundamisel
(Tartu Ülikool, 2026) D'Angelo, Beatricepaola; Paal, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö eesmärk on uurida Viljandi Haigla koduhospiitsi õdede professionaalset rolli ja kogemust inimkesksete raviotsuste suunamisel patsientide elu lõpus. Tegemist on meditsiiniantropoloogilise uurimusega, mis tugineb Viljandi Haigla koduteenuste meeskonnas läbi viidud etnograafilise osalusvaatluse käigus kogutud materjalile, mida analüüsiti Brauni ja Clarke’i (2022) refleksiivse temaatilise analüüsi meetodi toel. Uurimus analüüsib koduhospiitsi kui „leebet institutsiooni“ ning väidab, et kodune keskkond muudab hospiitsfilosoofia rakendamise loomulikumaks, toetades patsiendi identiteeti ja autonoomiat kuni lõpuni. Analüüsi käigus jõuti järeldusele, et koduõel on elulõpuhoolduses neli keskset rolli: õde on (1) usalduse viljeleja, kes loob egalitaarse suhte indiviidi privaatsfääris, (2) strateegiline teerajaja, kes harib ja valmistab ette lähedasi tulevikustsenaariumideks, (3) asendamatu vahelüli tehnokraatliku meditsiinisüsteemi ja patsiendi eluilma vahel ning (4) teadlik emotsionaalse töö tegija, kelle motivatsioon tugineb sügavamale missioonitundele. Töö paigutub lisaks meditsiiniantropoloogiale ka headuse antropoloogia (Anthropology of the Good) valdkonda, kutsudes üles arendama kaastundlikke kogukondi, kus väärikas suremine on ühiskondlik ja eetiline vastutus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
"Ma pidin kasvatama paksema naha" : välismaalastest meeste kogemused Eesti tehnoloogiaettevõtete organisatsioonikultuuris
(Tartu Ülikool, 2026) Mäekivi, Dolores; Telve, Keiu, juhendaja; Aavik, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Magistritöö „”Ma pidin kasvatama paksema naha”: Välismaalastest meeste kogemused Eesti tehnoloogiaettevõtete organisatsioonikultuuris" analüüsib globaalsest lõunast pärit meeste kogemusi Eesti IT-ettevõtete töökultuuris, ühendades töörände ja maskuliinsusuuringute perspektiive. Uurimus põhineb kümnel poolstruktureeritud süvaintervjuul meestega kuuest riigist, materjali analüüsimiseks kasutati temaatilist analüüsi. Analüüsist selgus, et osalejate kohanemist kujundab pinge neoliberaalse töökultuuri individualistlike ootuste ja päritolumaade koostöökesksemate suhtluspraktikate vahel. Intersektsionaalne analüüs näitas, et osalejad asuvad vastuolulises positsioonis – priviligeeritud meestena ja IT-spetsialistidena, kuid ebasoodsas olukorras sisserändajatena, kelle positsioon sõltub elamisloast ja kelle ligipääs sotsiaalsele kapitalile on piiratud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kuidas tuua lehm klassiruumi? : kultuuripärandi vahendamine audiovisuaalsete ja esemepõhiste meetoditega õppematerjalis 'Piimast sõirani'
(Tartu Ülikool, 2026) Oras, Ode; Bardone, Ester, juhendaja; Niglas, Liivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Etnoloogia osakond
Käesoleva magistriprojekti praktilise osana valmis Setomaa vaimse kultuuripärandi vahendamiseks audiovisuaalseid ja esemepõhiseid meetodeid rakendav õppematerjal “Piimast sõirani” lasteaiale ja I kooliastmele, mis tutvustab Setomaa ja Vana-Võromaa ühise toidupärandi – sõira – valmistamist. Magistriprojekt teostati Eesti-Läti koostööprojekti “Surrounded by Heritage” ehk “Umakultuur mi ümbre” (2024-2026) raames, mille eesmärk on suurendada kohaliku keele ja kultuuri osakaalu Setomaa ja Vana-Võromaa koolides ja lasteaedades. Õppematerjal mudeldab traditsiooniliselt aeganõudvaid toiduvalmistamise protsesse klassiruumi tingimustes. Õppematerjal koosneb kolmest osast: 1) õppevideotest, 2) esemekomplektist ning 3) tegevusjuhendist. Magistriprojekti katustekstis analüüsitakse audiovisuaalsete vahendite, esemepõhise õppe ning tegevusjuhendi loomist ning kasutamise võimalusi pärandihariduse kontekstis. Kirjeldatakse tööprotsessi ideest kuni materjalide valmimiseni ning analüüsitakse väljakutseid, mis õppematerjalide loomisel tekkisid. Samuti jagatakse tähelepanekuid ja soovitusi pärandihariduslike õppematerjalide koostamiseks.

Tartu Ülikoolidigitaalarhiiv ADA

Valdkonnad ADAs

Hiljutised sisestused

Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA