Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA
ADA, Tartu Ülikooli digitaalarhiivi sisuks on peamiselt Tartu Ülikooli monograafiad, doktoritööd, üliõpilastööd, lõputööd, magistritööd, õppematerjalid, Tartu Ülikooli raamatukogus digiteeritud materjalid ning Tartu Ülikooli teadlaste isikuarhiivid. Digitaalarhiivis olevaid materjale hoitakse turvaliselt ja varustatakse püsilingiga. Teenuse haldamise ja arendamisega tegeleb Tartu Ülikooli raamatukogu.

Valdkonnad ADAs
Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.
Hiljutised sisestused
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Göttingeni Ülikool 250 : Georgia-Augusta ja Baltimaad 18. sajandil ja 19. sajandi algul : näitus TRÜ Teaduslikus Raamatukogus, september - detsember 1987(Tartu Ülikooli raamatukogu, 1987) Tartu Ülikoollistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Population dynamics and health in medieval Europe: an archaeogenomic perspective(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-02) Sasso, Stefania; Tambets, Kritsiina, juhendaja; Kivisild, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondVäitekiri käsitleb keskaja rahvastikuprotsesse Belgias ja Eestis, kasutades vana DNA analüüsi, et rekonstrueerida populatsioonide kujunemist ja muutumist läbi aja. Töö lähtub arusaamast, et keskaeg ei olnud Euroopas ühtne periood, vaid selle areng erines piirkonniti. Esimeses osas uuritakse varakeskaegse Merovingide dünastia aegset rahvastikku tänapäeva Belgia aladel, Põhjamere rannikul asuva Koksijde matusekoha indiviidide näitel. Ilmnes, et populatsioon ei olnud geneetiliselt homogeenne, vaid koosnes kahest põhilisest päritolukomponendist: valdavast Inglismaa keskaegsete populatsioonidega ning väiksemast, varasemate gallia rühmadega seotud komponendist. Teises osas keskendutakse Belgia sisemaal asuvale keskaegsele Sint‑Truideni keskusele, mis kujunes kloostri ümber ja oli palverännakupaik. Aastatuhandeid kasutusel olnud matusepaiga indiviidide analüüs näitab elanikkonna kujunemislugu algsest heterogeensest populatsioonist geneetiliselt ühtseks ning tänapäeva piirkondlike populatsioonidega sarnaseks. Kolmandas osas uuritakse Eesti keskaega, mille algus seostub 13. sajandi Põhjala ristisõdadega ja kristluse levikuga. Vana DNA andmed näitavad, et keskaegsed Eesti linnad olid geneetiliselt mitmekesised, hõlmates nii kohalikke kui ka Kesk‑ ja Lääne-Euroopa päritolu inimesi, kes kuulusid erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, samas kui maapiirkonnad säilitasid valdavalt kohaliku geneetilise päritoluga elanikkonna. Lõpuks analüüsitakse uuritud indiviidide terviseseisundit inimese beetaherpesviiruste 6A ja 6B näitel, mis tuvastati esmakordselt muistsetes inimsäilmetes. See töö võimaldas näidata, et need viirused olid Euroopas levinud juba vähemalt rauaajast alates ning et piisavalt mahukate vana DNA andmestike abil on võimalik täpsustada patogeenide pikaajalist evolutsioonilugu.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , A biosemiotic theory of semiogenesis: building a testable hypothesis for normative self-regulation(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-02) Bacigalupi, James Augustus; Kull, Kalevi, juhendaja; Favareau, Donald Francis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondSee dissertatsioon on ajendatud kesksest küsimusest: kuidas on elussüsteemides võimalik iidsete tähenduste loomine ja väärtuste genereerimine? Töös uuritakse kõige lihtsamaid protsesse, mis võimaldavad tähenduse moodustumist elussüsteemides ehk semiogeneesi. Näidatakse, mida on vaja lisada küberneetilisele iseregulatsiooni mudelile, et sünniksid semiootilised protsessid. Arendatud on tehnoloogilist skeemi ja selle testimise teooriat, millega empiiriliselt näidata, kuidas ja millistes tingimustes dünaamilises võrgustikus võivad resonantsi ja superpositsiooni kaudu ilmuda elementaarsed tähendus-struktuurid ja individuatsioon. Semiogeneesi mudel sobib kokku mitme erineva klassikalise tähendusloome mudeliga – Charles Peirce’i, Jakob von Uexkülli, Juri Lotmani ja Gilbert Simondoni mudeliga. Seega näidatakse, kuidas biosemiootiline mudel võimaldab neid teooriaid omavahel ühendada.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Võru kirikute ja koguduste laululehed ... etc.(Võru, 1871) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Suurpalwuse kord(Wõrus : Song, 1910) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Gottesdienstordnung zur Kirchhofsfeier in Werro(Dorpat : Mattiesen, 1876) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Gottesdienstordnung zur Kirchhofsfeier in Werro(Dorpat : Mattiesen, 1872) Anonymouslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Madalama ja kõrgema mõtlemistasandi küsimused kahes põhikooli 9. klassi inglise keele õpikus ning nende roll kriitilise mõtlemise arendamisel(Tartu Ülikool, 2026) Vaikla, Karmen; Saluveer, Evi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , 5. klassi õpilaste kuulamisoskuse toetamine eesti keele tundides ühe Tartu üleminekukoolis töötava õpetaja näitel(Tartu Ülikool, 2026) Tšaban, Kristiina; Kotškina, Viktoria; Silm, Gerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,











