Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA

ADA, Tartu Ülikooli digitaalarhiivi sisuks on peamiselt Tartu Ülikooli monograafiad, doktoritööd, üliõpilastööd, lõputööd, magistritööd, õppematerjalid, Tartu Ülikooli raamatukogus digiteeritud materjalid ning Tartu Ülikooli teadlaste isikuarhiivid. Digitaalarhiivis olevaid materjale hoitakse turvaliselt ja varustatakse püsilingiga. Teenuse haldamise ja arendamisega tegeleb Tartu Ülikooli raamatukogu.

Valdkonnad ADAs

Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.

Doktoritööd al. 2004. MSc, PhD (ETD)

E-õppe materjalid

Tartu Ülikooli raamatukogu

Tartu Ülikooli muuseum

Humanitaarteadused ja kunstid

Loodus- ja täppisteadused

Meditsiiniteadused

Sotsiaalteadused

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Eesti Teadusagentuur ja teised asutused

Haridus- ja Teadusministeerium

Tartu Ülikooli kirjastus

Hiljutised sisestused

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A virtue ethical approach to banning child sex robots
(Tartu Ülikool, 2026) Läänesaar, Kirke; Francesco Orsi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
This thesis argues that one of the ways that child sex robots can be restricted, is through a virtue ethical framework. Since there is no empirical evidence that their use does harm to actual children, this thesis does not rely on other-regarding arguments. Instead, it argues that using child sex robots is morally harmful to the user because it habituates perverted sexual desire and therefore undermines their flourishing as a human. The thesis then connects this individual harm to moral ecology and argues that legal restriction can be partially justified through moralistic legal paternalism.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rationalism and mysticism in Spinoza's ethics : bachelor's thesis in philosophy
(Tartu Ülikool, 2026) Pesti, Kai; Roomet Jakapi, juhendaja; Meelis Friedenthal, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Spinoza’s three kinds of knowledge have sparked debate over their differences and implications for whether he should be seen as a rationalist or a mystic. I argue that the difference between the second and third kinds—reason and intuitive knowledge—is in reachable epistemic content. In my view, then, only intuitive knowledge, not reason, can reach ultimate truths, and in turn, blessedness, implying a mystic view of Spinoza. However, considering his own rational methodology and the impressive description of reason, I posit a more specific view: Spinoza, the rationally inclined mystic.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The epistemic status of patient testimony in ADHD diagnostic practice
(Tartu Ülikool, 2026) Kissina, Sofja; Simon Reginald Barker, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
This bachelor’s thesis examines ADHD diagnostic practice as a case study in the epistemology of psychiatry. I argue that the problems produced during ADHD diagnostic practice are structural. ADHD depends heavily on testimony, which in the case of ADHD has a distinctive justificatory structure that cannot be evaluated by the same standards as laboratory evidence. This reveals tensions that arise in the diagnostic process: testimony from the patient and third-party informants is not treated equally, even though the patient is the one who has access to their internal experiences; the patient is not treated as a knower but as a source of data, and this comes from the institutional distribution of epistemic authority, which leads to epistemic and ethical problems within the diagnosis. This also reveals that the problems are not specific to ADHD and point to a broader tension in the epistemology of psychiatry.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Valged valed ning nende eetilise normaliseerimise kriitika
(Tartu Ülikool, 2026) Väliste, Oskar; Heidy Meriste, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesolev bakalaureusetöö uurib valgete valede eetilist staatust ja näidustab, miks valgede valede eetiline normaliseerimine on problemaatiline. Töös argumenteeritakse, et domineeriv arusaam valgetest valedest kui kahjututest ja altruistlikest tööriistadest on filosoofiliselt naiivne. Analüüsides valgeid valesid aristotellikku vooruseetika, kantianismi, utilitarismi ning W.D. Rossi prima facie kohustuste teooria raamistikus, näidatakse, et ükski neist ei paku valgetele valedele piisavat eetilist õigustust. Lisaks käsitletakse valgete valede normaliseerimise psühholoogilisi ja ühiskondlikke mehhanisme. Alternatiivina pakutakse välja taktitundeline ausus kui eetiliselt ja kommunikatiivselt parema lähenemine.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Friedrich Hölderlini sotsiaalmetafüüsiline filosoofia tema teoreetilistes fragmentides
(Tartu Ülikool, 2026) Pärle, Robert; Eduard Parhomenko, juhendaja; Tanar Kirs, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesolev uurimus analüüsib Friedrich Hölderlini sotsiaalmetafüüsilist filosoofiat tema teoreetilistes fragmentides ja keskendub fragmendile „Vaimude kommunismus“. Väidan, et Hölderlini saab tinglikult pidada fragmendi autoriks, ja lähtun sellest oma analüüsis. Uurimuse põhiline argument on, et Hölderlin väljendab „Vaimude kommunismuses“ enda poliitilisi, filosoofilisi ja religioosseid probleeme, mida ta arendab edasi teistes teostes. Fragmendis on tähtsad teemad haridus, vormi ja mateeria eristus ning vaim (Geist). Fragmendi loomise inspiratsiooniks olid teiste hulgas Immanuel Kant, Friedrich Schiller ja Platon. Hölderlin arendab „Vaimude kommunismuse“ teemasid edasi fragmentides „Saksa idealismi vanim süsteemiprogramm“ ja „Otsustus ja olemine“ ning kiriromaanis „Hyperion“.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Religioosse keele käsitlus Berkeley "Alciphroni" VII dialoogis
(Tartu Ülikool, 2026) Kuus, Mirjam; Roomet Jakapi, juhendaja; Uku Tooming, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Siinne bakalaureusetöö käsitleb George Berkeley religioosse keele käsitlust ,,Alciphroni” VII dialoogis. Täpsemalt puutub see viisidesse, kuidas kristlike müsteeriumide kohta käivad sõnad ja neid sisaldavad propositsioonid saavad olla tähenduslikud vaatamata ideelise vastavussuhte puudumisele. Berkeley teeb seda peamiselt sõnade ,,jõud” ja ,,arm” vahel paralleeli tõmbamise kaudu, millest tulenevat ta laiendab muudele kristlike müsteeriumide kohta käivatele sõnadele. Bakalaureusetöö läheneb sellele küsimusele kolme tõlgendusgrupi – tähendusteoreetilise mittekognitivistliku, tähendusteoreetilise kognitivistliku ja anti-tähendusteoreetilise epistemoloogilise – kaudu. Täpsemalt annan VII dialoogi lähilugemise ja sekundaarkirjanduse võrdleva analüüsi kaudu hinnangu, mida kinnitada ja kõrvale heita just David Bermani emotivistlikust ja Kenneth L. Pearce’i kasutusteoreetilisest tõlgendusest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Leibnizi teodiike kui lahendus kurjuse probleemile
(Tartu Ülikool, 2026) Kirpu, Grete; Roomet Jakapi, juhendaja; Riin Sirkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesolevas bakalaureusetöös käsitlen kurjuse probleemi Gottfried Wilhelm Leibnizi teodiike kontekstis, keskenduses moraalse kurjuse seletamisele. Minu eesmärk oli näidata, kuidas Leibniz püüab säilitada Jumala klassikalised omadused ja inimeste vaba tahte. Analüüsin Leibnizi käsitluses erinevaid kurjuse liike, tema vaba tahte käsitlust ning ka tema lahendust, mis tugineb küllaldase aluse printsiibile ja parima võimaliku maailma ideele. Samuti käsitlen enda töös John Leslie Mackie ja David Hume’i kriitikat. Järeldan, et Leibnizi teodiike on küll süsteemne, ent see ei ole lõpuni veenev.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Georges Bataille' kulutuse mõistest
(Tartu Ülikool, 2026) Koppel, Aleksander; Jaanus Sooväli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesolev bakalaureusetöö käsitleb prantsuse mõtleja Georges Bataille’ kulutuse mõistet. Bataille rakendab kulutuse mõistet erinevate valdkondade analüüsimiseks: kunsti, erootika, majanduse, poliitika, religiooni ning antropoloogia. Mõiste analüüsi läbi esitlesin Bataille’ kriitikat kasulikkuse mõiste vastu ning selgitasin kulutuse mõiste toimimise põhimõtteid. Kulutuse mõistet analüüsides tõusevad esile probleemid, mis esmapilgul demonstreerivad antud mõiste nõrkuseid, kuid lähemal analüüsil lahenevad nüanseeritumaks kulutuse käsitluseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Distributiivne semantika tähenduse holismi kaitseks: vastus Fodori ja Lepore'i kriitikale
(Tartu Ülikool, 2026) Kruuse, Sirel; Alexander Stewart Davies, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesolev bakalaureusetöö uurib, mil määral suudab distributiivne semantika vastata Fodori ja Lepore’i tähenduse holismi kohta esitatud kriitikale. Töö käsitleb tähenduse holismi põhiprobleeme, Churchlandi olekuruumi semantikat ning Fodori ja Lepore’i vastuväiteid Churchlandi teooriale. Seejärel analüüsitakse distributiivset semantikat holistlike tunnusjoontega korpusepõhise tähendussarnasuse mudelina. Töös järeldatakse, et Fodori ja Lepore’i Churchlandi-vastased argumendid ei rakendu DSM-ile samal kujul, kuid DSM ei lahenda täielikult kommunikatsiooni-, kompositsionaalsuse- ega psühholoogiliste seaduste probleeme.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Problemaatilised mänguelemendid eetikapädevuse mängustamisel
(Tartu Ülikool, 2026) Pilv, Tobias; Mari-Liisa Parder, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Selle bakalaureusetöö peateemaks on kirjeldada eetikapädevuse treenimiseks mõeldud eetikaalaseid tõsiseid mänge, nende teooriat ja tuua esile mänguelemendid, mis võivad osutuda eetikapädevuse mängustamisel ebasobivaks. Sobimatud mänguelemendid eetikapädevuse mängustamisel on: 1) valed vastused, 2) punktid, 3) konkurents ning 4) edetabelid. Need mänguelemendid lähevad vastuollu eetikapädevuse pluralistliku lähenemisega, mis kasutab nii normatiivset kui ka deskriptiivset eetika definitsiooni. Mänguelementide individuaalne analüüs eetikapädevuse mängustamisel on vajalik, sest kindla eriala mängustamisel tuleks analüüsida mänguelementide kasutuskõlblikkust just selle eriala kontekstis.

Tartu Ülikoolidigitaalarhiiv ADA

Valdkonnad ADAs

Hiljutised sisestused

Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA